"Kõige rohkem mulle meeldis ikka päike, basseinis ujuda ja palju jäätis süüa," vastas Jasmine kiirelt, kui küsisin, mis talle Portugalis kõige enam meeldis. Seega, tegelikult polegi ju vahet, kus suvel lastega puhata, kui need kolm tingimust on täidetud :) .... aga väike vaheldus kodule ja suvekodule on kõigile mõnus ja mõjub alati hästi.... eriti enne pikka sügist ja kooli!
Tänavu augustis avastas Jasmine oma perega Lissaboni ja Madeirat. Aega oli meil täpselt 14 päeva ja otsustasime need jagada kahe täiesti erineva maailma vahel - nn citybreak ja basseinipuhkus.
Lissabon
"Kõige vähem meeldis mulle linnas pikalt ringi kolamine," oli Jasmine vastus kiire, kuigi pean emana tunnistama, et mõlemad lapsed pidasid suurepäraselt vastu kõik pikad jalutuskäigud 30 kraadises linnakuumuses. Seda rohkem kulus igasuguseid jahutavaid jooke ehk peamiselt Starbucksi frappuccinosid ja ohtralt jäätis - ikka seda Itaalia gelatot :)
Kui teete perega lühikest linnareisi ja kui kaasas on lapsed, siis on kindlasti soovitatav kasutada Hop-on, Hop-off tuuribusse, just neid punaseid, kahekordseid. Nii oleme me alati igas suurlinnas teinud. Suvel lahtise katusega kõrgel sõites, soe tuul lennutab juukseid, kiirus, kohati saab käega isegi puudeoksi puudutada - iga laps tunneb end kui ameerika mägedel. Ennekõike on see lõbus ja suur vaheldus kondimootorile ja pealegi kõik olulisemad vaatamisväärsused saab ära nähtud.
Lissabon on tuntud ka sajandivanuste trammide poolest. Nendest on saanud linna kaubamärk ja turismimagnet. Järjekord legendaarsel liinil nr 28 oli küll meeletult pikk, mille ajal jõudsid lapsed süüa kahepeale 4 jäätist, kuid elamus sõita vanas logisevas ja kriuksuvas trammis mööda kitsaid tänavaid, et ulatad isegi käega majaseina puudutada, on neil pikalt meeles.
Kindlasti tasub see teekond ette võtta ja sõita kõrgele Alfamasse. Seal olev Püha Georgi kindlus on suur ja kindlasti põnev seiklushimulistele ja aktiivsetele lastele. Ees ootab hulk ronimist ja turnimist mööda vanu kindlusevaremeid ja lisaks avanevad sealt imeilusad vaated kogu linnale ja Tejo jõele. Nende ohtrate punaste katuste kohta arvas Jasmine, et kindlasti on siin linnas selline tehas, mis neid punaseid kive teeb :) - miks muidu neid seal nii palju on!
"Kas lähme trammiga tagasi alla linna või proovime seda TUK-TUKi asjandust?" küsisime. "Jaaaaa, lähme tukiga, pliiiiiis " tuli vastus nagu ühest suust kõrvulukustavalt. Ja nii me siis "lendasime" alla linna nagu Indias :) Aga see kogemus on neil siiani meeles - mööda kitsaid tänavaid kihutada väikese lahtise autoga, tuul ja linnamüra sekundeerimas. Natuke küll ohtlik, aga oehh, kui palju naeru ja kilkeid see 20-minutiline sõit kaasa tõi. Just see ongi puhkuse ajal kõige tähtsam!
Täiest teistsugune ja isegi natuke ulmeline maailm avanes linnajaos, kus 1998. aastal toimus Expo maailmanäitus. Muidugi me hüppasime seal bussist maha, et ometi Tejo jõekaldale jalutama ja end jäätisega jahutama minna.
Täieliku deja vu võib esile kutsuda Rio de Janeirost tuttav laialisirutatud kätega hiigelsuur, 80 meetri kõrgune Lunastaja Kristuse kuju, mille koopia asub just Tejo jõe kaldal. Ja veel teinegi "koopia" on seal samas 25. aprilli sild (Jasmine sünnipäev!), mis meenutab no nii San Franciscos asuvad Golden Gate Bridge.
Kindlasti tasub seal külastada okeanaarium, mis on Euroopa suurim ja väga väga nauditav ja hariv. Mõlemad lapsed käisid kogu suure maja huviga läbi. "No nii nunnud on need pingviinid ikka," võttis Jasmine asja kokku.
"Nüüd me loomaaeda ei jõudnudki.....jälle!" oli Jasmine iga õhtu järjepidev. No lihtsalt ei jõudnud. Selle asemel lasime neil Eduardo pargis lihtsalt joosta ja "hullu panna" nagu ikka õde ja vend, kellel on ühtäkki energiat liiga palju üle.
Kuna Lissabonis puuduvad rannad ja olime lastele lubanud ka tõelist suvepuhkust koos ohtra ujumisega, siis suundusime paradiisirannale Madeirale!
Madeira
Poolteist tundi varahommikust lendu ja me maandusime Funchalis, Madeira pealinnas. 15 min taksosõidu ajal olid mõlemad lapsed nina vastu klaasi ja hõiskasid üksteise võidu: "Vaata! Ei, vaata seda!"
"Mina jään siia elama, mulle pole tuba vaja!" teatas Jasmine kui toetas oma kohvri basseini äärde rannatooli kõrvale maha. Ausalt öeldes tuleb tagantjärgi kinnitada, et tõesti lapsed olid rohkem vees kui väljas ja olid suhteliselt pahased, kui kulutasime mõned tunnid päevast kodust eemal, autoga saart väisates.
"Ah, tead, õhtul ongi vesi palju soojem," pööras Jasmine asja kohe positiivseks ja hüppas pommi.
Meie elasime kesklinnast pisut eemal, kuna tahtsime autentset madeiralaste elu-olu näha ja tunda ning rohkelt privaatsust. Seda ka saime, sest turistidega me kordagi, välja arvatud saare vaatamisväärsustel, ei kohanud. Jah, käisime nagu kohalikud Pingo Doce toidupoes värsket saia ja piima ostmas :)
Kuigi saar ise on väike, tuleb sellele kindlasti tiir peale teha ehk siis auto rentida. Ja kuigi olime enamus ajas villas, läks meil autot igapäevaselt vaja. Sest kuigi vahemaad on küll väikesed, on need väga aeganõudvad ja keerulised. Aga teed on suurepärases korras ja kihutada saab ka ikka :) Isegi toidupoodi jalutamine võib olla treening, kus tuleb võtta mitu tõsist mäge.
Saare eri osad on väga erinevad ja eriti üllatas meid loodus. See oli lihtsalt nii erinev, et pooletunnise autosõidu jooksul nägime lokkavaid banaaniistandusi, sakilisi kaljusid, imelisi paradiisililli ja hortensiapõõsaid, metsaga kaetud mägesid....lisaks hingematvad vaated. Ja Atlandi ookean....see on nii võimas! Seda lihtsalt vaatad ja vaatad!
Kuigi mäed, Madeiral on kaks kõrget mäetippu, on enamasti pilvede sees (külm), siis tasuks sinna ka kindlasti sõita, sest teekond mööda kitsaid teid mäeserva pidi on paras adrenaliinilaks.
Madeira ja loomad on täitsa omaette teema. Need kohe tõmbavad Jasmine poole. Vaevalt oli ta jõudnud aias ringi vaadata, kui "kodustas" tiine ja kondise kassi. "Nüüd palun lähme poodi, meil on kassitoitu vaja. Ja meie kassi nimi on Liisu, kui keegi teada tahab," sõnas ta kindlameelselt.
Kassitoitu läks meil palju, sest Madeiral on kodutuid kasse palju, aga kuna nad elavad õues, siis nad väga ei sega. Sorry, kassist pilti pole!
Veel peab harjuma sisalikega, keda on saarel ka palju, no nagu meil kärbseid. Ühel hommikul äratas Jasmine kogu maja üles teatega, et tema Liisu sööb sisalikke.
Lisaks veel mägedes veised, kes jalutasid lihtsalt niisama pilvede sees ja, et nendest autoteel mööda saada, pidi nendega välja rääkima minema.
"Üks asi, mida ma kindlasti igatsema jään, on puuviljad - need ülimagusad viinamarjad, melon, arbuus ja mango," kinnitas Jasmine juba suht puhkuse alguses. Tõesti, ma olen nõus, puuvilju, mida me kodus oleme harjunud sööma, ei saa ikka üldse võrrelda nendega, mida Madeira pakub. Saime teada, kuidas kasvab banaan, viigimarjad, papaia ja avokaado. Nii teistsugune elamus ikka põhjamaalapsele. Jälle on, millest koolis rääkida.
"Siin on ikka maailma kõige mõnusam puhkus!" võttis Jasmine asja kokku ja lisas: "Järgmine kord ehk õnnestub ka Ronaldot näha!"
Obrigado, Madeira ja näeme kindlasti veel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar